Elektrihindade piiramine kiideti heaks. Kas see aitab üldse kedagi?

Tundub, et pidev arutelu selle üle, kuidas valitsus peaks lõpptarbija jaoks elektrienergiat vähendama, on lõppenud. Pärast esindajatekoda kiitis ka senat energiaseaduse muudatuse heaks, mis kinnitati presidendi allkirjaga. Kuidas muutub elektri hind ja mida see tähendab majandusele ja võimalik, et ka CEZi aktsionäridele?

Mida seadusemuudatus endaga kaasa toob?

Kõige olulisem on kahtlemata maksimaalse hinna kehtestamine nii elektrienergia, st tegelikult tarbitud elektrienergia kui ka gaasi jaoks. Elektri hind on maksimaalselt 6 CZK/kWh ja gaasi hind koos käibemaksuga väiketarbijatele 3 CZK/kWh. Elektri lõplik hind peaks siis olema vahemikus 7-9 Tšehhi krooni kilovatt-tunni kohta. Muudatuse eesmärk on ka paremini kaitsta tarbijaid, kelle lepingud põhinevad börsihindadel.

Hinnapiiranguid alandatakse kodumajapidamiste, ettevõtjate (füüsiliste isikute), aga ka ettevõtete (juriidiliste isikute) jaoks, kes on ühendatud madalpingetasandiga. Teisisõnu, need ettevõtted, mis tarbivad aastas mitte rohkem kui 630 MWh.

Kodumajapidamistele kehtestatud piirmäärade puhul on tekkinud segadus selles osas, milline hind kehtib kodumajapidamiste katlamajade ja HOA-de (ühistuomanike kogukond) suhtes. Siinkohal tuleks kohaldada sama ülempiiri 630 MWh. Teistel klientidel on võimalus saada hüvitist tagasiulatuvalt. See toimub ELi ajutise kriisiraamistiku eeskirjade kohase riikliku toetuse vormis.

Mütsid võivad laieneda ka keskmistele ja suurtele ettevõtetele, mis on ühendatud kõrge- ja väga kõrgepingevõrkudega. See sõltub siiski sellest, kas Euroopa Komisjoni kavandatud energiahindade alandamise meede kiidetakse heaks. Euroopa juhtide kohtumine toimub septembri lõpus.

Muudatuse kohaselt peaks olema lihtsam lõpetada ka leping, mis sisaldab nn hinnapunkte. Mis on hinnad, mis on tuletatud aktsiaturu arengust. Lepingu lõpetamise õigus on siiski ainult kodumajapidamistel, mitte näiteks ettevõtetel. Nende tingimuste kohast lõpetamist kohaldatakse nii tähtajaliste kui ka tähtajatute lepingute suhtes.

Kuidas mõjutavad piirmäärad energiahindu?

Loomulikult ei ole sellele küsimusele lihtsat vastust, sest see sõltub peamiselt tarbitavast energiakogusest. Samuti on see iga tarbija jaoks veidi erinev. Igal juhul on valitsus välja töötanud nii elektri kui ka gaasi igakuiste sissemaksete mudelid. Seega tuleb neid summasid võtta pisut ettevaatlikumalt, kuid suunisena võib see igal juhul hästi toimida.

Näidisnäide aastase elektriarve kohta:

Näideaastaste gaasihoiuste mudeli kohta:

Kokkuvõte

Valitsuse sõnul ei tohiks hinnapiiri kehtestamine maksta eelarvele rohkem kui 100 miljardit krooni. Energiavarustajatel on õigus saada hüvitist, kui nad suudavad tõendada kahju ja mõistlikku kasumit. Rahastamine peaks toimumajuhusliku kasumi maksu kaudu, mis peaks seega tõesti tulema. Teine võimalus on kasutada CEZi dividende.

Eespool nimetatud CEZ ei kannata seega meetme tõttu eriti palju, sest valitsus hüvitab talle hinnapiirangust tuleneva saamata jäänud kasumi. Seda võib rohkem mõjutada eespool nimetatud juhusliku kasumi maks.

Kui teid huvitab veelgi rohkem kallis energia, siis kirjutasin eelmisel kuul ühe artikli. Selles saate muu hulgas teada, kuidas me üldse sattusime äärmuslike energiahindade olukorda: mis on elektrienergia äärmusliku turuhinna taga?

Minu arvamus valitsuse lahenduse kohta on, et üks parimaid võimalikke lahendusi on saabunud. Muidugi, reageerimine olukorrale on olnud veidi aeglasem. Energiahinnad börsidel on tõusnud sisuliselt alates pühade algusest ning Euroopa Liidu sisemine olukord ei ole väidetavalt lahendatud enne (!) augusti lõppu. See maksab natuke raha, võlg suureneb, kuid igal juhul, kui see tõmbab enamiku majapidamistest välja eksistentsiaalsetest probleemidest ja hoiab ära enamiku ettevõtete kokkuvarisemise, siis oli see edukas plaan. Vastuseks minu pealkirja küsimusele, ma arvan, et jah. See peaks aitama olukorda üldiselt.

Milline on teie arvamus hinnapiirangute kohta? Milliseid lahendusi soovitate, kui üldse? 🤔